President vabandagu rahva ees!

Riigipea on eesti rahva ees vabanduse võlgu. Kuidas saab ühe rahva president välismaiste diplomaatide seltskonnas edvistada, et kuidas teda ikka paluti presidendiks, aga tema ei tahtnud tulla, et ta tunneb oma 5200 eurose palga juures Eestis, kus keskmine palk 760 euro kandis, vaesena aga ta kannatab, sest muidu oleksid Savisaar või Rüütel presidendiks saanud.

Seda, mille WikiLeaks Toomas-Hendrik Ilvese kohta päevavalgele tõi, on tal raske maha pesta. Asi ehk polegi niivõrd poliitikute Savisaare ja Rüütli mustamises. Kuigi ka see on lausa solvav meeste suhtes, kellele kogu eesti rahvas iseisvuse tagasi toomise eest suure tänu võlgneb. Pole Ilvesel midagi nende kahe tegude kõrvale panna. Kuid dokumendid, mis avalikkuse ette toodi, räägivad hullemast. See on Ilvese üldine hoiak Eesti ja tema rahva suhtes. Jätab halva mulje. Kergelt halvustav, mahategev ja välja naerev. Piinlik.

Muide ka Padari pärast. Eurosaadik kolistab ämbritega. „Nagu ka paaril korral varem said sõprade ja mõttekaaslaste palved temast võitu ning ta lubas end kandidaadiks üles seada,” ruttas ta endist erakonna kaaslast Delfis kaitsma, lisades veel, et veenda ja paluda tuli teda tublisti. Minu meelest tõmbas selle avaldusega Padar endale paraja ämbri sogast vette kaela. “Ilvese endine sissetulek oli oluliselt suurem sellest, mida Eestis presidendile makstakse ja seda ta ilmselt ka silmas pidas,” püüdis Padar veel siluda ka presidendi rumalaid ütlemisi oma „vaesusega sarnaneva elu“ kohta Eestis. Ilmaaegu. Mis öeldud, see öeldud. Niipea ta rahva ja valijameeste mälust ei unune.